ICoronavirus e-SA: Ukuvalwa kwezwe kuyasondela uma ubhubhane luqhubeka nokukhula

Ezinsukwini ezimbalwa nje, abantu baseNingizimu Afrika bangase babhekane nokuvalwa kwezwe uma isibalo sabantu abatheleleke nge-coronavirus siqhubeka nokwenyuka.

Okukhathazayo wukuthi kungase kube nezifo eziningi ezitholakala emphakathini ezingakatholakali ngenxa yokuthi kwenziwa kanjani ukuhlolwa kwegciwane.Kungenzeka ukuthi iNingizimu Afrika ijoyina i-Italy neFrance uma izinyathelo ezibekwe nguMengameli uCyril Ramaphosa zingakunqandi ukwanda kwezifo.NgoLwesihlanu uNgqongqoshe wezeMpilo uZweli Mkhize umemezele ukuthi bangu-202 abantu baseNingizimu Afrika abangenwe yileli gciwane, okuyisibalo esikhuphuke sabangu-52 kusukela ngayizolo.

“Lokhu kucishe kuphindeke kabili inani langosuku lwangaphambilini futhi lokho kuyinkomba yokuqubuka kwezifo ezikhulayo,” kusho uSolwazi Alex van den Heever, usihlalo wezinhlelo zokuphathwa kwezinhlelo zokuphepha komphakathi kanye nezifundo zokuphatha e-Wits School of Governance.“Inkinga kube wukwenzelela ohlelweni lokuhlolwa, ngokuthi bebejikisa abantu uma bengahambisani nemigomo.Ngikholwa ukuthi lelo kuyiphutha elibi lokwahlulela futhi empeleni asikunaki ukutheleleka okungenzeka okusekelwe emphakathini. ”

Izwe laseChina, uVan den Heever uthe, baqale ukuvala izivalo zabo ezinkulu lapho bebona ukwanda okusheshayo kwamacala amasha aphakathi kuka-400 no-500 ngosuku.

“Futhi singaba, kuye ngezinombolo zethu, siqhele ngezinsuku ezine kulokho,” kusho uVan den Heever.

"Kepha ukube besibona izifo ezisemphakathini ezisukela kwayi-100 kuye kwangama-200 ngosuku, bekuzodingeka sikhulise isu lokuvikela."

UBruce Mellado, uprofesa wefiziksi eNyuvesi yase-Wits kanye nososayensi omkhulu e-iThemba LABS, kanye nethimba lakhe bebelokhu behlaziya idatha enkulu ukuze baqonde ukuthambekela komhlaba wonke kanye naseNingizimu Afrika ekubhebhethekeni kwe-coronavirus.

“Okubalulekile wukuthi isimo sibi kakhulu.Ukubhebhetheka kwaleli gciwane kuzoqhubeka inqobo nje uma abantu bengazinaki izincomo zikahulumeni.Inkinga lapha ukuthi uma abantu bengazihloniphi izincomo ezikhishwe uhulumeni, leli gciwane lizobhebhetheka libe likhulu,” kusho uMellado.

“Akukho mbuzo ngakho.Izinombolo zicace kakhulu.Futhi nakulawo mazwe anezinga elithile lezinyathelo, ukusabalala kuyashesha kakhulu. ”

Lokhu kuvele njengoba abantu abahlanu abebesonta esontweni eFree State bathole ukuthi bengenalo igciwane.Laba abahlanu bebeyizivakashi, kodwa uMnyango wezeMpilo ulungiselela ukuhlola abantu abacela ku-600.Kuze kube manje, uVan den Heever uthe izindlela ezethulwe zinhle ekunqandeni ukubhebhetheka kwaleli gciwane, okuhlanganisa nokuvalwa kwezikole namanyuvesi.Izingane zesikole zike zabonakala phambilini njengabashayeli bezifo zomkhuhlane.

Kodwa nakuba uMkhize ethe maningi amathuba okuthi abantu baseNingizimu Afrika abaphakathi kuka-60% kuya ku-70% bangenwe yileli gciwane, uVan den Heever uveze ukuthi lokhu kuzokwenzeka kuphela uma kungekho zinyathelo ezithathwayo ukulwa nalolu bhubhane.

Okhulumela uMnyango wezeMpilo, uPopo Maja, uthe uma kuvalwe umlomo kuzwelonke kuzomenyezelwa nguMkhize noma umengameli.

"Siqondiswa yincazelo yecala njengoba iqukethwe ku-International Health Regulations ngeyunithi ngayinye yeWorld Health Organisation," kusho uMaja.

Kepha uma isibalo sezifo ezisemphakathini senyuka, kungasho ukuthi kuhlonzwe i-vector yaleli gciwane.Lokhu kungase kube amatekisi, futhi kungasho ukuvala ngisho amatekisi, ngisho nokubeka izivimbamgwaqo ukuze kuqiniswe lo mthetho, kusho uVan den Heever.

Yize ukwesaba ukuthi izinga lokutheleleka lizoqhubeka nokukhuphuka, izazi zezomnotho zixwayisa ngokuthi umnotho usesimweni esibucayi, ikakhulukazi ngaphansi kwe-Lockdown.

"Imiphumela yezinyathelo zokubhekana ne-coronavirus izoba nomthelela omkhulu, omubi eNingizimu Afrika," kusho uDkt Sean Muller, uthisha omkhulu esikoleni sezomnotho e-University of Johannesburg.

"Imikhawulo yokuhamba izoba nomthelela omubi ezimbonini zezokuvakasha nezokuvakasha, kanti izindlela zokuphambanisa umphakathi zizoba nomthelela omubi embonini yezinsizakalo ikakhulukazi."

“Leyo miphumela engemihle izophinde ibe nomthelela omubi kwezinye izingxenye zomnotho (okuhlanganisa nomkhakha ongekho emthethweni) ngokuncipha kwamaholo nemali engenayo.Intuthuko yomhlaba wonke isivele ibe nomthelela omubi ezinkampanini ezisohlwini futhi ingaba neminye imiphumela emkhakheni wezezimali.

"Kodwa-ke, lesi yisimo esingakaze sibonwe ngakho-ke ukuthi imikhawulo yamanje neyasemhlabeni izobathinta kanjani amabhizinisi nabasebenzi akukacaci.""Njengoba singakabi nawo nombono ocacile wokuthi isimo sezempilo yomphakathi sizovela kanjani, ayikho indlela yokuqhamuka nezilinganiso ezinokwethenjelwa zezinga lomthelela."

Ukuvalwa kwendawo kuzokhombisa inhlekelele, kusho uMuller.“Ukuvalwa komsebenzi kungakhulisa kakhulu imiphumela engemihle.Uma kube nomthelela ekukhiqizweni nasekuhlinzekweni kwezimpahla eziyisisekelo ezingadala ukuntengantenga komphakathi futhi.

"Uhulumeni kumele aqaphe kakhulu ekulinganiseni izinyathelo ezithathwayo ukuvimbela ukusabalala kwezifo nemiphumela engemihle yezomnotho nenhlalo yalezo zinyathelo."UDkt Kenneth Creamer, isazi sezomnotho saseWits University, uvumile.

"I-coronavirus ibeka engcupheni enkulu emnothweni waseNingizimu Afrika osuvele ukhula kancane kanye nezinga elikhulayo lobubha kanye nokuntuleka kwemisebenzi."

"Kudingeka silinganisele ukubaluleka kwezokwelapha kokuzama ukunciphisa ukubhebhetheka kwe-coronavirus, kanye nesidingo sezomnotho sokuzama ukugcina amabhizinisi ethu esebenza futhi nokugcina amazinga anele ohwebo, ezentengiselwano nezinkokhelo, okuyimpilo yomsebenzi wezomnotho."

Ungoti wezomnotho uLumkile Mondi ukholelwa ukuthi izinkulungwane zabantu baseNingizimu Afrika zingase zibhekane nokulahlekelwa yimisebenzi.“Umnotho waseNingizimu Afrika ubhekene nezinguquko, i-digitisation kanye nokuxhumana nabantu kuzoncipha ngemuva kwenhlekelele.Kuyithuba lokuthi abathengisi, okuhlanganisa namagaraji kaphethiloli bagxumele ekuzifuneleni bona bacekele phansi izinkulungwane zemisebenzi,” kusho uMondi, uthisha omkhulu esikoleni sezomnotho nesayensi yebhizinisi eWits.

“Izophinde ivule indlela yezinhlobo ezintsha zokuzijabulisa ku-inthanethi noma phezu kwezikrini ze-TV kusuka esofeni noma embhedeni.Ukuntuleka kwemisebenzi eNingizimu Afrika kuzoba eminyakeni engama-30 ngemuva kwenhlekelele futhi umnotho uzohluka.Ukuvalwa komsebenzi kanye nesimo esiphuthumayo kuyadingeka ukuze kukhawulwe ukulahlekelwa ukuphila.Kodwa-ke umthelela wezomnotho uzojulisa ukwehla komnotho futhi ukuntuleka kwemisebenzi kanye nobubha kuzokhula.

"Uhulumeni udinga ukudlala indima enkulu kakhulu kwezomnotho futhi aboleke kuRoosevelt ngesikhathi Sokuwohloka Okukhulu Kwezomnotho njengomqashi wokugcina wokuxhasa imali engenayo nokudla."

Khonamanjalo, uDkt Nic Spaull, ongumcwaningi omkhulu eMnyangweni wezomnotho eNyuvesi yaseStellenbosch, uthe nakuba ukukhononda kwabafundi nabafundi okufanele kuphinde unyaka uma ubhubhane lusabalele eNingizimu Afrika kusekude, izikole ngeke zivulwe ngemuva kwalokho. Iphasika njengoba bekulindelekile.

“Angicabangi ukuthi kungenzeka ukuthi zonke izingane ziphinde ngonyaka.Lokho kuzofana ncamashi nokuthi zonke izingane zizokhula ngonyaka owodwa ebangeni ngalinye futhi ngeke sibe khona indawo yabafundi abangenayo.“Ngicabanga ukuthi umbuzo omkhulu njengamanje ngothi zizovalwa isikhathi esingakanani izikole.Ungqongqoshe uthe kuze kudlule iPhasika kodwa angiboni kuvulwa izikole ngaphambi kokuphela kuka-Ephreli noma uMeyi.

“Lokho kusho ukuthi kumele siqhamuke nezinhlelo zokuthi izingane zizokuthola kanjani ukudla njengoba zingu-9 million izingane ezithembele ekudleni kwamahhala esikoleni.Singasisebenzisa kanjani leso sikhathi ukuqeqesha othisha sikude nokuthi singaqinisekisa kanjani ukuthi izingane zisengakwazi ukufunda noma zisekhaya.”

Izikole ezizimele kanye nezikole ezikhokhisa imali cishe ngeke zithinteke njengezikole ezingakhokhiwe.“Lokhu kungenxa yokuthi kukhona ukuxhumana kwe-inthanethi okungcono kwalezo zindlu zabafundi futhi lezo zikole kungenzeka ziqhamuke nezinhlelo eziphuthumayo nokufunda ukude nge-Zoom/Skype/Google Hangouts njll,” kusho uSpaull.


Isikhathi sokuthumela: May-20-2020